mõtted

Advendikalender, mis annab teistele….

Ma ei ole juba paar aastat advendikalendrit ostnud, sest see ei ole Tristanile eriti emotsioone pakkunud. Sokk ripub ikka akna peal ja mina päkapiku kehastuses panen sinna õhtul ikka midagi sisse. Enamasti on see lihtne tervislik snäkk mille saab kooli kaasa haarata, uued pliiatsid või teinekord lihtne lauamäng.

Oleme detsembris juba paar aastat kogunud kokku asju, mida me ise ei vaja, kuid mis ei ole ka prügi, et need uuele ringile saata.

Seekord teeme midagi teistsugust lisaks. Võtsime tühja korvi, kuhu iga päev paneme sisse uue asja (tundub, et toiduaineid, mis ei rikne kiirelt), et teha jõuludeks kellegile tore üllatus. Millegi välja võtmise asemel paneme hoopis midagi sisse. Kodus kapis olevatest asjadest me seda ei täida, seega endale süüa ostes mõtleme ka selle korvi peale.

Hetkel on 2 päeva seljataga ja seal on üks toorbatoon ja purgis kevadel korjatud nurmenuku tee. Mis seal jõuludeks sees on, seda näitab aeg.

Majandusel läheb hästi, samas on endiselt üle Eesti väga palju peresid, kes vajavad abi. Usun, et me kõik saame jõulude ajal nende inimeste ellu tuua rohkem soojust, läbi lihtsa märkamise ja andmise.

Andmine on natukene nagu investeerimine. Väikesed tegevused loovad lõpuks suure muutuse. Korraga 60 eurot kellegile kinkida võib palju tunduda, samas iga päev 2 eurot kellegi aitamiseks kuu aega kõrvale panna on hoopis teise kaaluga ja jääb arvatavasti paljude jaoks täna märkamatuks summaks.

Omas mullis me ei pruugigi kedagi teada, kellel on abi vaja või ei julge inimesed ise alati abi paluda. Õnneks on palju organisatsioone, kes aitavad abivajajateni jõuda.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Mahe ja Metsik ☘️🌳 (@mahejametsik) on

Ilusat jõuluaega!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga